Vesi ja kanalisatsioon Keilas

Vee tootmine

AS-i Keila Vesi peahoone esimesele korrusele on rajatud Eesti üks kaasaegsemaid veetöötlusjaamu.

Enne vee linna veevõrku suunamist juhitakse see läbi sundaeraatori ja spetsiaalsete liivafiltrite. Veest oksüdeeritakse aeratsiooni abil raud, mis jääb filtritesse kinni. Aeratsiooni käigus väheneb ka agressiivse süsinikdioksiidi hulk vees. Kogu protsessi juhtimine on automaatne ja arvutiseeritud.

Samas ehitati ümber kogu Keila veevärgi II astme pumpla, mille ülesanne on pumbata puhastatud vett linna veevärki.

Vahetati välja ligikaudu kolmkümmend aastat vana süsteem. Uued vertikaalpumbad on mitte ainult väiksemad, vaid oma ökonoomsuse juures ka oluliselt jõudsamad.

Jaam, mis rajati koos Taani firmaga Ramboll, läks maksma kokku 4,3 miljonit krooni, millest 3 miljonit maksti Taani Kuningriigi eelarvest. Ülejäänud kulutused kandis AS Keila Vesi.

Toorreovesi pumbatakse peenvõrele, kus kõikvõimalik risu nagu paber, plastik, kaltsud kinni peetakse.

Jäätmed eemaldatakse automaatselt ja kallutatakse võrepressi, kus toimub tihendamine ja jäätmete transportimine jäätmekonteinerisse. Kogutud jäätmed viiakse prügilasse.

Võrelt edasi heitvesi voolab kombineeritud aereeritavasse liiva- ja rasvapüünisesse.

Liiv on vaja eemaldada, et vähendada mehaaniliste seadmete kulumist järgnevates puhastiosades.

Liivapüünises liiv settib põhja ja sukelpumba abil, mis kinnitatud liikuva teenindussilla külge pumbatakse liiva ja veesegu separaatorisse, kus vesi eraldatakse liivast. Kinnipüütud liiv suunatakse liivakonteinerisse ning sealt prügilasse.

Nõutud väljavoolu veekvaliteedi tagamine nõuab orgaanilise aine, lämmastiku ja fosfori intensiivset kõrvaldamist.

Keilas kasutakse aktiivmuda seadet – nn bioreaktorit, mille juurde kuulub järelseti ja aktiivmuda pumpla tehnohoones.

Keilas kasutatav bioreaktor on silindriline mahuti, mis koosneb neljast silindrilisest kambrist: jaotuskamber, õhutuskamber, ANOX-kamber, anaeroobne kamber.

Bioreaktoris on soodsate tingimuste toimel kasvatatud nn aktiivmuda, milles elutsevad bakterid tarvitavad vees olevat orgaanilist reoainet. Bakterid vajavad elutegevuseks hapniku ning vajaliku õhustuse tagamiseks on paigaldatud õhupuhurid kõrvalasetsevasse tehnohoonesse ja peenmull õhustustorud õhutuskambri põhja. Fosfori paremaks eemaldamiseks on võimalik juurde doseerida raud(III)sulfaati, mis aitab aktiivmudal fosforit siduda.

Bioreaktorist voolab vesi järelsetitisse, kus puhastatud vesi eraldatakse mudast setitamisega.

Puhastatud reovesi kogutakse ülevoolurenniga selgiti pinnalt ja suunatakse väljavoolutorusse.

Pidevalt pöörlev mudakraapsild, mis põhja kraabiga lükkab settinud muda järelsetiti keskossa, kust see pumbatakse tagasi bioreaktorisse, et tagada piisav hulk aktiivmuda puhastusprotsessiks.

Puhastatud heitvesi kogutakse pinnalt ülevoolurennide abil ja suunatakse läbi mõõtekambri biotiiki ning sealt Keila jõkke.

Mudakäitlus

Bioloogilise puhastusprotsessi käigus tekib pidevalt juurde aktiivmuda, mis tuleb eemaldada. Tekkiv liigmuda pumbatakse muda tihendajasse, kus see gravitatsiooni jõul tiheneb.

Liigmuda lõplik veetustamine toimub peale polümeeride lisamist tsentrifuugi abil, millega saavutatakse ligikaudu 20-25% kuivaine sisaldus. Sellise kuivaine sisaldusega muda saamiseks polümeeride lisamine on hädavajalik.

Veetustatud muda pumbatakse veoautole ning veetakse kas ladustamisele või komposteerimisele.

Keemilised näitajad

Vee karedus

0,05

mg-ekv/l

Elektrijuhtivus

491

piirnorm 2500 μS/cm

Hägusus

<1,0

NHÜ

pH

7,7

piirnorm 6.5-9.5 pH ühikut

Värvus

<2

mg/l Pt

Ammoonium

0,05

piirnorm 0.5 mg/l