Tagasi kooli, tööle või linnakoju? Lase pärast pikemat pausi kraanist vesi jooksma

Suve lõpp toob inimesed tagasi koolidesse, lasteaedadesse, töökohtadele ja linnakodudesse.
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) tuletab meelde, et koos tavapärase elurütmi taastumisega tasub
tähelepanu pöörata ka veesüsteemile. Kui vett pole pikemat aega kasutatud, tuleks torustikus seisnud
vesi enne joomist välja lasta ja asendada värske veega. Kindlat minutite arvu selleks ei ole – parem
orientiir suvisel ajal on külma vee temperatuur.
Pikem paus veetarbimises võib mõjutada kraanist tuleva vee omadusi. Vee-ettevõtja tagab joogivee
kvaliteedi ühisveevärgis, kuid viimane osa vee teekonnast kraanini kulgeb hoone enda torustikus. Kui
vett seal pikemat aega ei kasutata, jääb see seisma ning sobivates tingimustes võivad torustikus
paljuneda mikroorganismid.
„Inimesed küsivad sageli, mitu minutit peaks pärast pikemat pausi veel joosta laskma. Üht õiget aega
ei ole, sest iga hoone torustik on erinev. Kõige lihtsam orientiir suvisel ajal on vesi ise – kui külma vee
kraanist tulev vesi on muutunud jahedaks ja selle temperatuur enam märgatavalt ei lange, on
torustikus seisnud vee asemele jõudnud värske vesi,“ ütleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili
Kärmas.
Kuidas aru saada, et värske vesi on kraanini jõudnud?
See, kui kaua tuleb veel voolata lasta, sõltub muu hulgas hoone ja torustiku suurusest. Seega ei pruugi
piisata universaalsest viie või kümne minuti reeglist.
Ava külma vee kraan täielikult. Kui vesi muutub voolamise ajal järjest jahedamaks, asendub hoone
torustikus seisnud vesi veevõrgust tuleva veega. Kui külma vee temperatuur enam märgatavalt ei
lange, on see lihtne märk, et värske vesi on kraanini jõudnud. Kui vee lõhn, maitse või värvus on ka
pärast korralikku läbivoolutamist tavapärasest erinev, tasub võtta ühendust kohaliku vee-ettevõttega.
Koolides ja lasteaedades tasub üle vaadata kogu veesüsteem
Kooliaasta alguse eel on teema eriti oluline koolides, lasteaedades, huvikoolides, spordihoonetes ja
teistes ühiskondlikes hoonetes, kus vett on suve jooksul kasutatud tavapärasest vähem.
Suuremas hoones ei piisa ühe või paari kraani avamisest. Enne hoone tavapärase kasutuse taastamist
tuleks läbi loputada kõik pikalt kasutamata või vähese kasutusega olnud veevõtukohad ning üle
vaadata ka dušid, soojaveesüsteemid, boilerid, filtrid ja teised veega seotud seadmed.
Pikalt kasutuseta seisnud soojaveeboilerist tuleks seisev vesi välja lasta, boiler vajadusel puhastada
ning seadmete hooldamisel ja uuesti kasutusele võtmisel järgida tootja juhiseid. Ka filtreid tuleb
regulaarselt hooldada ja vajadusel vahetada, sest pikalt kasutuseta seisnud filtermaterjal võib luua
soodsad tingimused mikroorganismide kasvuks.
„Kooliaasta alguseks vaadatakse üle klassiruumid, köögid, ventilatsioon ja õppevahendid. Sama
loomulik peaks olema veesüsteemi kontroll. Kui lapsed ja töötajad pärast suve majja tagasi tulevad,
peab ka joogikraanist tulev vesi olema värske,“ lisab Kärmas.
Sama põhimõte kehtib kodus ja suvilas
Soovitus ei puuduta ainult suuri hooneid. Kui naased pikemalt reisilt, maakodust või suvilast linnakoju,
tasub ka seal pikalt kasutuseta olnud kraanid enne joogivee võtmist läbi voolutada. Sama põhimõte
kehtib suvilasse või maakodusse naastes.
Igapäevaselt tasub vett kasutada säästlikult, kuid pärast pikemat pausi torustikus seisnud vee
väljalaskmine ei ole tarbetu veekulu. Vett pole vaja lasta joosta kauem kui vajalik – suvisel ajal on
orientiiriks külma vee muutumine jahedaks ja selle temperatuuri stabiliseerumine.
Pärast pikemat veekasutuse pausi pea meeles:
- ava kasutuseta olnud külma vee kraanid ja lase veel voolata, kuni vesi muutub jahedaks ning
selle temperatuur enam märgatavalt ei lange; - suuremas hoones veendu, et läbi saavad loputatud kõik pikalt või vähese kasutusega olnud
veevõtukohad; - vaata üle dušid, soojaveesüsteemid, boilerid, filtrid ja teised veega seotud seadmed ning järgi
nende hooldusjuhiseid; - pööra tähelepanu vee maitsele, lõhnale ja värvusele;
- kui vee tavapärased omadused pärast läbivoolutamist ei taastu, võta ühendust kohaliku vee
ettevõttega. Värske ja kvaliteetse joogivee teekond ei lõpe ühisveevärgis. Oluline on ka
hoonesisese torustiku korrasolek, regulaarne hooldus ja vee kasutus.
Lisainfo:
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Kadi Truuleht / kommunikatsioonijuht
Tel: +372 520 6600
E-post: kadi.truuleht@evel.ee
Koduleht: www.evel.ee
Foto: TrueCreatives Canva
Kuni veebruari lõpuni teostatakse veetrassi rekonstrueerimine Kruusa tänaval. Põhiosa tehakse kinnisel meetodil, kuid mitte ainult. Seepärast on välja antud luba sulgeda perioodil 22.jaanuarist kell 09:00 kuni 24.jaanuarini kell 17:00 osaliselt Pargi ja Kruusa tänava ristmik Keila algkooli poolt liiklejatele. Ümbersõiduks on sobilik kasutada Ehitajate teed – Kruusa tänavat või Haapsalu maanteed. Jalakäijad pääsevad tööalast mööda.
Liiklusskeem on nähtav SIIN
KAS KEILA VEETEENUSE HIND ON ÕIGLANE?
Vee-ettevõte on kohustatud tagama toimepideva elutähtsa teenuse, mis on kvaliteetne, inimese tervisele ohutu ning keskkonnale säästlik. Tegevuse alustalaks on objektiivne ja vastutustundlik majandamine, mille tulemusena saavutatakse läbipaistev ja kulupõhine teenus. AS Keila Vesi on järjepidevalt teinud ressursimahukaid investeeringuid elutähtsa teenuse parendamiseks ja hoidmiseks. Taristu tervikuna pidevalt vananeb, mistõttu vajab reinvesteeringuid, et tarbijale saaks tagatud kvaliteetne teenus ning keskkonda saaks juhitud nõuetekohaselt puhastatud heitvesi. Peab arvestama asjaoluga, et Euroopa Liidu jm fondidest toetusi ei plaanita enam veemajandusse suunata ning AS Keila Vesi ei ole juba täna abikõlbulik vee-ettevõte, sellest lähtuvalt peame tulevikus arvestama kulukomponendid veehinda, et olla jätkusuutlik.
Veeteenuse kujundavad eraldi vee ja kanalisatsiooniteenused, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Viimaste arvestus peab võimaldama hinnata seda, kas ettevõtja toote või teenuse hind on õiglaselt seotud selle pakutava väärtusega. Konkurentsiameti poolt on selleks koostatud eraldi metoodika, mille alusel kujundatakse teenuse hind.
Veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
- põhjendatud tegevuskulude katmine;
- investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks;
- keskkonnanõuete täitmine;
- kvaliteedi-ja ohutusnõuete täitmine;
- põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt (WACC- Weighted Average Cost of Capital));
Vee-ettevõtteid mõjutavad: kulud (tööjõud, elektrienergia hind); vananev taristu; veetaristu mastaapsus; üha rangemad keskkonnanõuded sh Konkurentsiameti järelevalve tasu jne. Tänane reaalsus, kui on kordades tõusnud energiaallikate, materjalide ja teenuste hinnad, sunnib paljusid vee-ettevõtteid teenuse hindasid üle vaatama, AS Keila Vesi ei ole siinkohal erand. Viimane hinna korrektsioon toimus Keilas 2015a, st et õiglane veeteenuse hinnatõus võinuks olla 3% aastas.
Tagamaks kvaliteetse veeteenuse toimivuse ja jätkusuutlikkuse esitas 08.04.2022 AS Keila Vesi Konkurentsiametile veeteenuse hinnataotluse. Konkurentsiamet kontrollis, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Konkurentsiamet kooskõlastas AS Keila Vesi uued veeteenuse hinnad 2023a jaanuaris.
AS Keila Vesi tuginedes Konkurentsiameti otsusele 31.01.2023 nr 9-3/2023-005 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõikele 1 kehtestab alates 06.03.2023 uued veeteenuse hinnad alljärgnevalt:
- tasu võetud vee eest 1,24 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,79 €/m3
- tasu reovee puhastamise eest Strantum OÜ-le 0,98€/m3
- tasu reovee ärajuhtimise eest Lahevesi AS-le 0,58 €/m3
- tasu reovee puhastamise eest Lahevesi AS-le 0,98€/m3
Hindadele lisandub käibemaks.
Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS KeilaVesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas osundatud piirväärtuseid.
Võrreldes teiste Harjumaa vee-ettevõtetega jääb Keilas veeteenuse hind ka peale hinnamuutust kõige madalamale tasemele!
Janno Jazõkov
AS Keila Vesi juhataja
Harjumaa veeteenuse hinnad seisuga 01.02.2023.
Allikas: Konkurentsiamet
| HIND ERAISIKUTELE | |||
| ETTEVÕTTE | Vesi | Kanal | KOKKU |
| KEILA VESI | 1,24 | 1,79 | 3,03 |
| KIILI KVH | 1,32 | 1,81 | 3,13 |
| LOO VESI | 1,32 | 2,06 | 3,38 |
| ELVESO | 1,35 | 2,11 | 3,46 |
| VIIMSI VESI | 1,35 | 2,19 | 3,54 |
| SAKU MAJA | 1,57 | 2,05 | 3,62 |
| KOHILA MAJA | 1,4 | 2,36 | 3,76 |
| STRANTUM | 1,47 | 2,43 | 3,9 |
| LAHEVESI | 1,88 | 2,66 | 4,54 |
| KOSE VESI | 1,73 | 3,31 | 5,04 |
Hea Klient!
AS Keila Vesi tuginedes Konkurentsiameti otsusele 31.01.2023 nr 9-3/2023-005 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõikele 1 kehtestab alates 06.03.2023 uued veeteenuse hinnad alljärgnevalt:
- tasu võetud vee eest 1,24 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,79 €/m3
- tasu reovee puhastamise eest Strantum OÜ-le 0,98€/m3
- tasu reovee ärajuhtimise eest Lahevesi AS-le 0,58 €/m3
- tasu reovee puhastamise eest Lahevesi AS-le 0,98€/m3
Hindadele lisandub käibemaks.
Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS KeilaVesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas osundatud piirväärtuseid.
Seoses veeteenuse hinna muutmisega AS Keila Vesi palub kõigil teenuse tarbijatel teatada veenäidud seisuga 05.03.2023.a hiljemalt 10. märtsiks 2023. Pärast 10.03.2023.a esitatud tarbimise näidud arveldatakse uue tariifi alusel.
Kätte on jõudnud aeg, mil majapidamistes tuleb veesüsteemid üle vaadata ja seada valmis saabuvateks külmakraadideks!
Veesüsteemide kontrollimisel pea meeles, et torustik vajab soojutust kütmata keldris ning vundamendist läbiminekul. Ära unusta ka koridoris asuvate vee- ja kanalisatsioonitorude soojustamist.
Eesti Vee-ettevõtete Liit on koondanud soovitused, mida majapidamistes tuleks järgida, vältimaks veesüsteemide külmakahjustusi:
- Hoones, mida igapäevaselt ei köeta, tuleb vee liikumine hoonesse peatada (sulgeda maakraan või pump kaevus); tühjendada torustik, veeboiler, WC-poti loputuskast ja äravool, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.
- Kasutuses olevates hoonetes vaata üle kogu veevärk veendumaks, et liigne külm ei pääseks ligi. Soojusta torustik, mis võib enim olla mõjutatud välistemperatuurist.
- Selgita välja, milline on sobilik isolatsioonimaterjal. Vana kasukas ja kaltsud ei anna piisavat kaitset. Torude hea külmakindluse tagab õigesti valitud isolatsioon. Küsi nõu ehituskaupade kauplusest või santehnikult.
- Arvesta ka niiskuse ja tõmbetuulega. Niiskus vähendab soojapidavust ja tõmbetuul kiirendab külmumist. Seepärast vaata üle keldrite aknad ja uksed ning vajadusel tihenda soojakindlamaks.
- Veearvesti töökindluse tagamiseks kaitse seda külma eest. Veearvestit ümbritsev temperatuur ei tohi langeda alla kahe soojakraadi.
- Lühiajaliseks abinõuks, kui torustikus olev vesi hakkab külmuma, on veekraani nirisema jätmine. Vee liikumine torustikus takistab selle külmumist.
- Kui siiski juhtub, et veetorustik külmub ära, siis esmalt tee kindlaks koht, kust on külm torustikule ligi pääsenud. Kasuta üles sulatamiseks ohutuid vahendeid ja varu aega, sest soojendada tuleb aeglaselt, et vältida torustike kahjustusi (sobiv vahend on nt soojapuhur).
- Kui torustiku külmumine on ulatuslikum, siis pöördu abi saamiseks torutöid teostavate ettevõtete poole.
Teated
Keemilised näitajad
Elektrijuhtivus
524
piirnorm 2500 μS/cm
Hägusus
<1
NHÜ
pH
7,5
piirnorm 6.5-9.5 pH ühikut
Värvus
<2
mg/l Pt
Ammoonium
<0,05
piirnorm 0.5 mg/l
