Lähenev talv paneb veetorud proovile: kontrolli, kas sinu kodu on külmadeks valmis

November on õige aeg vaadata üle kodused veesüsteemid, sest esimesed tõsisemad külmad ei pruugi enam kaugel olla. Kui veetorud kulgevad läbi jaheda keldri, paiknevad välisseina läheduses või on ebapiisavalt soojustatud, võib pakane põhjustada veekatkestuse ning halvimal juhul ulatusliku veekahjustuse. Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) kutsub koduomanikke üles võimalikke külmumisriske ennetama juba praegu, mil puuduste kõrvaldamiseks on veel aega.
Sügisel pöörame tähelepanu katustele, küttesüsteemidele ja akende tihendamisele, kuid veetorustik jääb sageli tagaplaanile. Ometi ei pruugi külmumisrisk avalduda esimeste miinuskraadidega, vaid alles pikema külmaperioodi jooksul, mil torustik ja seda ümbritsevad konstruktsioonid järk-järgult jahtuvad.
„Koduomanik ei pruugi igapäevaselt mõelda sellele, kust tema veetorud kulgevad või millistes tingimustes need asuvad. Ometi võib piisata ühest soojustamata torulõigust või külma õhku läbilaskvast keldriaknast, et tugevama pakasega tekiks tõsine probleem. Seepärast soovitame veesüsteemid üle vaadata juba sügisel, kui võimalikke puudusi on veel lihtne kõrvaldada,“ ütleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas.
Külmakahjustus võib ilmneda alles sulailmaga
Kui torustikus olev vesi külmub, suureneb selle ruumala ning torustikus võib tekkida surve, mis kahjustab toru või selle ühenduskohti. Eriti ohtlikuks võib olukord kujuneda siis, kui jääummistus takistab vee liikumist ja rõhk tõuseb toru suletud osas.
Kahjustus ei pruugi aga kohe nähtav olla. Alles siis, kui jää sulab ja veevool taastub, võib kahjustunud torustikust hakata vett lekkima. Seetõttu ei tähenda külmaperioodi möödumine alati, et oht on möödas. Kui torustik on olnud külmunud, tuleb selle seisukorda jälgida ka pärast sulamist ning veenduda, et kusagil ei esine lekkeid.
Külm võib torudeni jõuda nii maja seest kui ka maa alt
Ka köetavas majas võivad veetorud külmuda, kui need paiknevad külma eest ebapiisavalt kaitstud kohas. Külmumisrisk sõltub nii torustiku asukohast, paigaldusest kui ka ümbritsevatest tingimustest.
„Torustiku külmumisoht ei sõltu ainult välistemperatuurist, vaid ka sellest, kus torud paiknevad ja kui hästi need on külma eest kaitstud. Näiteks võivad probleemid tekkida hoone vundamendi läbiviikudes, kütmata keldrites ja garaažides, aga ka pinnases paiknevate torude puhul, kui nende kohal ei ole piisavat kaitsvat pinnasekihti. Oluline on mõista, et torude soojustamine aeglustab jahtumist, kuid ei pruugi pikaajalise pakase korral külmumist ära hoida. Seetõttu tuleb riskikohti hinnata tervikuna ja vajadusel kasutada täiendavaid külmakaitsemeetmeid,“ selgitab Kärmas.
Tähelepanu tasub pöörata ka hoovi sissesõiduteedele ja muudele aladele, kus pinnas on tihenenud või torustiku kohalt on lumi eemaldatud. Lumi toimib loodusliku soojusisolaatorina ning aitab vähendada pinnase läbikülmumise ohtu. Kui torustiku paiknemine või sügavus tekitab kahtlusi, on mõistlik küsida nõu spetsialistilt.
Kuidas kaitsta torustikku ja veearvestit külma eest?
Enne talve tuleks kontrollida torude soojustuse seisukorda ning takistada külma õhu ligipääsu torustikule. Kui toru paikneb pikka aega külmas keskkonnas, võib lisaks soojustusele olla vajalik täiendav külmakaitse, näiteks nõuetekohaselt paigaldatud küttekaabel.
Erilist tähelepanu vajab veearvesti. EVELi soovituste kohaselt peaks arvestit ümbritsev temperatuur olema vähemalt +2 °C. Kui veearvesti asub külmas keldris või veemõõdukaevus, tuleb veenduda, et see on piisavalt kaitstud. Külmakahjustuse tõttu võib arvesti muutuda kasutuskõlbmatuks ning selle asendamisega võivad kaasneda kulud.
Suvila ja maakodu puhul ei piisa alati vee kinnikeeramisest
Talveks tühjaks jäävad suvilad, maakodud ja muud hooned vajavad eraldi tähelepanu. Kui hoonet ei köeta ega kasutata, võib torustikku ja seadmetesse jäänud vesi külmuda ka siis, kui veevarustus on peakraanist suletud.
Seetõttu tuleb veesüsteem vajaduse korral nõuetekohaselt tühjendada. Lisaks torudele vajavad tähelepanu boilerid, WC loputuskastid, äravoolud ja muud vett sisaldavad seadmed. Nende ettevalmistamisel tuleb lähtuda tootja juhistest ning vajadusel kasutada spetsialisti abi.
Veearvesti või plommitud ühendustega seotud toimingud tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku vee-ettevõtjaga.
Samuti tasub mõelda sellele, kes märkaks võimalikku leket ajal, mil hoones kedagi ei viibi. Pikalt avastamata jäänud veekahjustus võib kujuneda märksa ulatuslikumaks kui õigel ajal märgatud torustikurike.
Kas tead, kust oma kodus vesi kinni keerata?
Torustiku külmakaitse kõrval on oluline valmisolek võimalikuks avariiks. Kui toru puruneb, võib vee kiire sulgemine oluliselt vähendada veekahju ulatust. Seetõttu tasub juba enne talve kontrollida, kus asub peakraan, kas sellele pääseb kiiresti ligi ja kas sulgventiil on töökorras. Kui majas elab mitu inimest, peaksid kõik täiskasvanud pereliikmed teadma, kuidas vajadusel veevarustus sulgeda.
Kui toru on juba külmunud, ära tegutse uisapäisa
Kui kraanist enam vett ei tule, tasub esmalt selgitada, kas tegemist on piirkondliku veekatkestuse või kinnistusisese probleemiga. Selleks võib kontrollida kohaliku vee-ettevõtja teateid või uurida, kas ka naabritel on veevarustus häiritud.
Kui on alust kahtlustada torustiku külmumist, ei tohi toru hakata sulatama lahtise leegiga ega kasutada muid ohtlikke kuumutusvõtteid. Külmunud toru võib olla juba kahjustunud ning sulamisel tekkiv leke põhjustada täiendavat kahju.
Kui toru seisukord on teadmata, külmumine on ulatuslik või on alust kahtlustada purunemist, tuleks vajadusel veevarustus sulgeda ja pöörduda torutööde spetsialisti poole.
Oluline on teada ka vastutuse jaotust. Kinnistusisese veesüsteemi korrashoid ja külmakaitse on üldjuhul kinnistu omaniku ülesanne.
Talveks valmistumisega ei tasu oodata esimeste tugevate külmadeni
EVEL soovitab koduomanikel võtta veel enne püsivate külmade saabumist aega oma veesüsteemide kontrollimiseks. Üle tasub vaadata torude ja veearvesti külmakaitse, valmistada talveks ette harva kasutatavad hooned ning veenduda, et vajadusel saab veevarustuse kiiresti sulgeda. Sageli piisab väikestest, õigel ajal tehtud parandustest, et vältida talvel märksa suuremaid probleeme ja kulutusi.
Lisainfo:
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Kadi Truuleht, kommunikatsioonijuht
Tel: +372 520 6600
E-post: kadi.truuleht@evel.ee
Koduleht: www.evel.ee
Foto: CanvaPro / Axel Makhalov

Kliimaministeeriumi 2024. aasta hinnangu kohaselt ulatub Eesti veemajandustaristu 12 aasta investeerimisvajadus 2,1 miljardi euroni – ligi kaks korda suurema summani kui 2019. aasta hinnangus. Samal ajal vananeb taristu, lisanduvad uued keskkonna- ja ohutusnõuded ning tulevikus tuleb järjest suurem osa investeeringutest katta sektori enda tuludest. Küsimus pole enam selles, kas Eesti veetaristusse tuleb investeerida, vaid selles, kuskohast selleks vajalik raha tuleb ja mis juhtub, kui vajalikud otsused edasi lükatakse.
Investeerimisvajadus on mõne aastaga peaaegu kahekordistunud
Kui 2019. aastal hinnati Eesti veemajandustaristu järgneva 12 aasta investeerimisvajaduseks 1,1 miljardit eurot, siis Kliimaministeeriumi 2024. aasta hinnangus ulatus sama pika perioodi investeerimisvajadus juba 2,1 miljardi euroni. Hinnangud näitavad, kui oluliselt on sektori investeerimisvajadus viie aastaga kasvanud. Investeeringuid on vaja nii olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitaristu uuendamiseks kui ka uute keskkonna- ja ohutusnõuete täitmiseks.
Probleemi teeb vähem nähtavaks asjaolu, et suur osa vee- ja kanalisatsioonitaristust asub maa all. Torustiku vananemist ei märka me samamoodi nagu lagunevat teekatet või maja fassaadi. Seni, kuni kraanist tuleb puhas vesi ja kanalisatsioon töötab, võibki jääda mulje, et süsteem on korras.
Ent torustike ja mahutite eeldatav eluiga on ligikaudu 40–50 aastat ning tehnoloogilised seadmed vajavad asendamist juba 10–15 aasta järel. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste eluiga võib olla veelgi lühem. Veetaristut ei saa seetõttu kunagi lõplikult valmis ehitada – seda tuleb pidevalt hooldada, remontida ja õigel ajal uuendada.
Investeeringute edasilükkamine ei kaota vajadust ega kulu. Vananeva taristu puhul suureneb rikete oht, väheneb süsteemide töökindlus ning tulevikus tuleb üha suuremaid summasid kulutada juba tekkinud probleemide lahendamiseks. Küsimus on seega selles, kas investeerime enne, kui probleem tekib, või maksame hiljem selle tagajärgede eest.
Kui investeerimisvajadus kasvab, siis kuskohast tuleb raha?
Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot, kasutades selleks peamiselt Euroopa Liidu, aga ka riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete raha. Kliimaministeeriumi andmetel on 70 protsenti veesektori taristust ehitatud toetuste abil. Riigi veeteenuse reformi üks eesmärke on aga tagada vee-ettevõtete toimetulek ka pärast seniste ELi toetuste lõppemist ning leida mudel, kus vajalikud investeeringud oleksid kaetavad veetariifist. See muudab veeteenuse hinna küsimuse paratamatult osaks investeeringute arutelust.
„Valimiste eel on alati kiusatus otsida võimalusi monopoolsete teenuste hinda poliitiliselt alla suruda. Vee-ettevõtete puhul tuleb aga mõista, et veehind ei ole lihtsalt number arvel – see on otseselt seotud sellega, kas meil on võimalik vajalikku taristut uuendada, tagada vee kvaliteet ja hoida elutähtis teenus toimivana ka kriisiolukorras. Kui poliitilise otsusega surutakse veehind alla taseme, mis võimaldab vajalikke investeeringuid teha, tuleb otsustajatel võtta vastutus ka selle eest, mis juhtub siis, kui ühel päeval ei ole meie kodudes enam võimalik tagada puhast ja kvaliteetset joogivett,“ ütleb Eesti Vee ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas.
Veearve ei ole seejuures üksnes tasu kraanist tuleva vee eest. Sellest tuleb katta kogu teenuse toimimiseks vajalik süsteem – vee võtmine ja töötlemine, kvaliteedikontroll, torustikud ja pumplad, reovee kogumine ja puhastamine ning taristu hooldamine ja uuendamine.
Ka seadus näeb ette, et veeteenuse hind peab tagama muu hulgas põhjendatud tegevuskulude katmise, keskkonnanõuete täitmise ning investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks.
Veeteenuse hind ei ole kõikjal Eestis ühesugune. Kliimaministeeriumi järgi mõjutavad seda muu hulgas vee-ettevõtte tarbijate arv, rajatavate ja hallatavate torustike pikkus ning sellest tulenev kulum ja investeerimisvajadus. Hõredama asustusega piirkondades tuleb pikemat taristut üleval pidada väiksema hulga tarbijate jaoks, mistõttu jaguneb selle maksumus vähemate klientide vahel.
Seetõttu ei saa veehinna üle arutades vaadata ainult tänast kuupmeetri hinda. Küsimus on ka selles, millise veetaristu ja teenusekindluse me selle hinnaga tulevikuks tagame.
Veevarustus on ka riigi toimepidevuse küsimus
Investeeringute küsimus muutub veelgi olulisemaks, kui vaadata veevarustust kriisivalmiduse seisukohalt.
Kui kriisiolukorras ei ole tagatud puhta joogivee kättesaadavus või kanalisatsiooniteenuse toimimine, jõuab mõju kiiresti elanike, tervishoiu, ettevõtete ja teiste elutähtsate teenusteni. Ka riigi veeteenuse reformi eesmärkide hulgas on teenuse toimepidevuse ja kriisikindluse suurendamine.
„Puhas joogivesi ei ole luksus ega pelgalt keskkonnateenus – see on elutähtis teenus, mille toimimisest sõltub kogu ühiskonna toimimine. Kui soovime olla kriisideks valmis, peab veesektori kriisikindlus olema senisest palju selgemalt osa ka riigi julgeoleku- ja kaitsekulutuste tervikvaatest,“ rõhutab Kärmas.
EVELi hinnangul tähendab see, et vee- ja kanalisatsioonitaristusse tehtavaid investeeringuid ei saa käsitleda üksnes keskkonna- või kommunaalmajanduse kuluna. Küsimus on ka riigi pikaajalises toimepidevuses ja kriisikindluses.
Järgmine rahastusperiood on kriitilise tähtsusega
EVELi hinnangul on üks lähiaastate võtmeküsimusi Euroopa Liidu järgmine rahastusperiood 2028 – 2034. Liidu seisukoht on, et Eesti peab seisma selle eest, et vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringud oleksid rahastamisprioriteetide hulgas.
Kärmase sõnul tuleb veesektorile taastada juurdepääs Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahenditele ning käsitleda vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuid senisest selgemalt riigi pikaajalise toimepidevuse ja julgeoleku osana.
See ei tähenda, et kogu investeerimisvajaduse peaks katma Euroopa Liidu raha. Küll aga määravad lähiaastate rahastusotsused, kui suur osa vajalikest investeeringutest tuleb katta sektori enda tuludest ning kui kiiresti suudetakse vananevat taristut uuendada.
2,1 miljardit eurot ei ole seega üksnes veesektori number. Selle taga on valik, kui palju oleme valmis investeerima ennetavalt süsteemi, mille toimimist peame igapäevaelus iseenesestmõistetavaks, ning kui suure riski ja tulevase arve oleme valmis jätma järgmistele aastatele.
Hästi toimivat süsteemi on lihtne mitte märgata
Eestis on lähtekoht praegu väga hea. Terviseameti andmetel kasutas 2025. aastal 99,43 protsenti ühisveevärgi tarbijatest vett, mille puhul ei tuvastatud mikrobioloogiliste, keemiliste ega indikaatornäitajate mittevastavusi. Ühisveevärgi tarbijaid oli kokku 1 175 946. Radioloogilisi näitajaid selles arvestuses ei ole.
Hästi toimiva veeteenuse paradoks ongi, et mida kindlamalt süsteem töötab, seda vähem me seda märkame. Hommikul kraani avades ei peakski inimene mõtlema torustike vanusele, investeerimisvajadusele või järgmisele Euroopa Liidu rahastusperioodile. Kuid selleks, et saaksime puhta kraanivee olemasolu ka kümne või kahekümne aasta pärast enesestmõistetavana võtta, ei saa selle taga olevat taristut ega selle rahastamist enesestmõistetavana võtta.
Allikad
Terviseamet. „Joogivee kvaliteet 2025. aastal.“
Kliimaministeerium. „Veeteenuse reform.“
Kliimaministeerium. „Eesti veesektor on reformiks valmis.“
Kliimaministeerium / Tallinna Tehnikaülikool (2026). „IV perioodi veemajanduskavade veekasutuse majandusanalüüs“.
Riigi Teataja. „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“, § 50.
Lisainfo:
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Kadi Truuleht, kommunikatsioonijuht
Tel: +372 520 6600
E-post: kadi.truuleht@evel.ee
Koduleht: www.evel.ee
Foto: Canva pro / Bilanol

Suve lõpp toob inimesed tagasi koolidesse, lasteaedadesse, töökohtadele ja linnakodudesse.
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) tuletab meelde, et koos tavapärase elurütmi taastumisega tasub
tähelepanu pöörata ka veesüsteemile. Kui vett pole pikemat aega kasutatud, tuleks torustikus seisnud
vesi enne joomist välja lasta ja asendada värske veega. Kindlat minutite arvu selleks ei ole – parem
orientiir suvisel ajal on külma vee temperatuur.
Pikem paus veetarbimises võib mõjutada kraanist tuleva vee omadusi. Vee-ettevõtja tagab joogivee
kvaliteedi ühisveevärgis, kuid viimane osa vee teekonnast kraanini kulgeb hoone enda torustikus. Kui
vett seal pikemat aega ei kasutata, jääb see seisma ning sobivates tingimustes võivad torustikus
paljuneda mikroorganismid.
„Inimesed küsivad sageli, mitu minutit peaks pärast pikemat pausi veel joosta laskma. Üht õiget aega
ei ole, sest iga hoone torustik on erinev. Kõige lihtsam orientiir suvisel ajal on vesi ise – kui külma vee
kraanist tulev vesi on muutunud jahedaks ja selle temperatuur enam märgatavalt ei lange, on
torustikus seisnud vee asemele jõudnud värske vesi,“ ütleb Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili
Kärmas.
Kuidas aru saada, et värske vesi on kraanini jõudnud?
See, kui kaua tuleb veel voolata lasta, sõltub muu hulgas hoone ja torustiku suurusest. Seega ei pruugi
piisata universaalsest viie või kümne minuti reeglist.
Ava külma vee kraan täielikult. Kui vesi muutub voolamise ajal järjest jahedamaks, asendub hoone
torustikus seisnud vesi veevõrgust tuleva veega. Kui külma vee temperatuur enam märgatavalt ei
lange, on see lihtne märk, et värske vesi on kraanini jõudnud. Kui vee lõhn, maitse või värvus on ka
pärast korralikku läbivoolutamist tavapärasest erinev, tasub võtta ühendust kohaliku vee-ettevõttega.
Koolides ja lasteaedades tasub üle vaadata kogu veesüsteem
Kooliaasta alguse eel on teema eriti oluline koolides, lasteaedades, huvikoolides, spordihoonetes ja
teistes ühiskondlikes hoonetes, kus vett on suve jooksul kasutatud tavapärasest vähem.
Suuremas hoones ei piisa ühe või paari kraani avamisest. Enne hoone tavapärase kasutuse taastamist
tuleks läbi loputada kõik pikalt kasutamata või vähese kasutusega olnud veevõtukohad ning üle
vaadata ka dušid, soojaveesüsteemid, boilerid, filtrid ja teised veega seotud seadmed.
Pikalt kasutuseta seisnud soojaveeboilerist tuleks seisev vesi välja lasta, boiler vajadusel puhastada
ning seadmete hooldamisel ja uuesti kasutusele võtmisel järgida tootja juhiseid. Ka filtreid tuleb
regulaarselt hooldada ja vajadusel vahetada, sest pikalt kasutuseta seisnud filtermaterjal võib luua
soodsad tingimused mikroorganismide kasvuks.
„Kooliaasta alguseks vaadatakse üle klassiruumid, köögid, ventilatsioon ja õppevahendid. Sama
loomulik peaks olema veesüsteemi kontroll. Kui lapsed ja töötajad pärast suve majja tagasi tulevad,
peab ka joogikraanist tulev vesi olema värske,“ lisab Kärmas.
Sama põhimõte kehtib kodus ja suvilas
Soovitus ei puuduta ainult suuri hooneid. Kui naased pikemalt reisilt, maakodust või suvilast linnakoju,
tasub ka seal pikalt kasutuseta olnud kraanid enne joogivee võtmist läbi voolutada. Sama põhimõte
kehtib suvilasse või maakodusse naastes.
Igapäevaselt tasub vett kasutada säästlikult, kuid pärast pikemat pausi torustikus seisnud vee
väljalaskmine ei ole tarbetu veekulu. Vett pole vaja lasta joosta kauem kui vajalik – suvisel ajal on
orientiiriks külma vee muutumine jahedaks ja selle temperatuuri stabiliseerumine.
Pärast pikemat veekasutuse pausi pea meeles:
- ava kasutuseta olnud külma vee kraanid ja lase veel voolata, kuni vesi muutub jahedaks ning
selle temperatuur enam märgatavalt ei lange; - suuremas hoones veendu, et läbi saavad loputatud kõik pikalt või vähese kasutusega olnud
veevõtukohad; - vaata üle dušid, soojaveesüsteemid, boilerid, filtrid ja teised veega seotud seadmed ning järgi
nende hooldusjuhiseid; - pööra tähelepanu vee maitsele, lõhnale ja värvusele;
- kui vee tavapärased omadused pärast läbivoolutamist ei taastu, võta ühendust kohaliku vee
ettevõttega. Värske ja kvaliteetse joogivee teekond ei lõpe ühisveevärgis. Oluline on ka
hoonesisese torustiku korrasolek, regulaarne hooldus ja vee kasutus.
Lisainfo:
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Kadi Truuleht / kommunikatsioonijuht
Tel: +372 520 6600
E-post: kadi.truuleht@evel.ee
Koduleht: www.evel.ee
Foto: TrueCreatives Canva
Kuni veebruari lõpuni teostatakse veetrassi rekonstrueerimine Kruusa tänaval. Põhiosa tehakse kinnisel meetodil, kuid mitte ainult. Seepärast on välja antud luba sulgeda perioodil 22.jaanuarist kell 09:00 kuni 24.jaanuarini kell 17:00 osaliselt Pargi ja Kruusa tänava ristmik Keila algkooli poolt liiklejatele. Ümbersõiduks on sobilik kasutada Ehitajate teed – Kruusa tänavat või Haapsalu maanteed. Jalakäijad pääsevad tööalast mööda.
Liiklusskeem on nähtav SIIN
KAS KEILA VEETEENUSE HIND ON ÕIGLANE?
Vee-ettevõte on kohustatud tagama toimepideva elutähtsa teenuse, mis on kvaliteetne, inimese tervisele ohutu ning keskkonnale säästlik. Tegevuse alustalaks on objektiivne ja vastutustundlik majandamine, mille tulemusena saavutatakse läbipaistev ja kulupõhine teenus. AS Keila Vesi on järjepidevalt teinud ressursimahukaid investeeringuid elutähtsa teenuse parendamiseks ja hoidmiseks. Taristu tervikuna pidevalt vananeb, mistõttu vajab reinvesteeringuid, et tarbijale saaks tagatud kvaliteetne teenus ning keskkonda saaks juhitud nõuetekohaselt puhastatud heitvesi. Peab arvestama asjaoluga, et Euroopa Liidu jm fondidest toetusi ei plaanita enam veemajandusse suunata ning AS Keila Vesi ei ole juba täna abikõlbulik vee-ettevõte, sellest lähtuvalt peame tulevikus arvestama kulukomponendid veehinda, et olla jätkusuutlik.
Veeteenuse kujundavad eraldi vee ja kanalisatsiooniteenused, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Viimaste arvestus peab võimaldama hinnata seda, kas ettevõtja toote või teenuse hind on õiglaselt seotud selle pakutava väärtusega. Konkurentsiameti poolt on selleks koostatud eraldi metoodika, mille alusel kujundatakse teenuse hind.
Veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
- põhjendatud tegevuskulude katmine;
- investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks;
- keskkonnanõuete täitmine;
- kvaliteedi-ja ohutusnõuete täitmine;
- põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt (WACC- Weighted Average Cost of Capital));
Vee-ettevõtteid mõjutavad: kulud (tööjõud, elektrienergia hind); vananev taristu; veetaristu mastaapsus; üha rangemad keskkonnanõuded sh Konkurentsiameti järelevalve tasu jne. Tänane reaalsus, kui on kordades tõusnud energiaallikate, materjalide ja teenuste hinnad, sunnib paljusid vee-ettevõtteid teenuse hindasid üle vaatama, AS Keila Vesi ei ole siinkohal erand. Viimane hinna korrektsioon toimus Keilas 2015a, st et õiglane veeteenuse hinnatõus võinuks olla 3% aastas.
Tagamaks kvaliteetse veeteenuse toimivuse ja jätkusuutlikkuse esitas 08.04.2022 AS Keila Vesi Konkurentsiametile veeteenuse hinnataotluse. Konkurentsiamet kontrollis, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Konkurentsiamet kooskõlastas AS Keila Vesi uued veeteenuse hinnad 2023a jaanuaris.
AS Keila Vesi tuginedes Konkurentsiameti otsusele 31.01.2023 nr 9-3/2023-005 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõikele 1 kehtestab alates 06.03.2023 uued veeteenuse hinnad alljärgnevalt:
- tasu võetud vee eest 1,24 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,79 €/m3
- tasu reovee puhastamise eest Strantum OÜ-le 0,98€/m3
- tasu reovee ärajuhtimise eest Lahevesi AS-le 0,58 €/m3
- tasu reovee puhastamise eest Lahevesi AS-le 0,98€/m3
Hindadele lisandub käibemaks.
Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS KeilaVesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas osundatud piirväärtuseid.
Võrreldes teiste Harjumaa vee-ettevõtetega jääb Keilas veeteenuse hind ka peale hinnamuutust kõige madalamale tasemele!
Janno Jazõkov
AS Keila Vesi juhataja
Harjumaa veeteenuse hinnad seisuga 01.02.2023.
Allikas: Konkurentsiamet
| HIND ERAISIKUTELE | |||
| ETTEVÕTTE | Vesi | Kanal | KOKKU |
| KEILA VESI | 1,24 | 1,79 | 3,03 |
| KIILI KVH | 1,32 | 1,81 | 3,13 |
| LOO VESI | 1,32 | 2,06 | 3,38 |
| ELVESO | 1,35 | 2,11 | 3,46 |
| VIIMSI VESI | 1,35 | 2,19 | 3,54 |
| SAKU MAJA | 1,57 | 2,05 | 3,62 |
| KOHILA MAJA | 1,4 | 2,36 | 3,76 |
| STRANTUM | 1,47 | 2,43 | 3,9 |
| LAHEVESI | 1,88 | 2,66 | 4,54 |
| KOSE VESI | 1,73 | 3,31 | 5,04 |
Hea Klient!
AS Keila Vesi tuginedes Konkurentsiameti otsusele 31.01.2023 nr 9-3/2023-005 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõikele 1 kehtestab alates 06.03.2023 uued veeteenuse hinnad alljärgnevalt:
- tasu võetud vee eest 1,24 €/m3
- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,79 €/m3
- tasu reovee puhastamise eest Strantum OÜ-le 0,98€/m3
- tasu reovee ärajuhtimise eest Lahevesi AS-le 0,58 €/m3
- tasu reovee puhastamise eest Lahevesi AS-le 0,98€/m3
Hindadele lisandub käibemaks.
Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS KeilaVesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas osundatud piirväärtuseid.
Seoses veeteenuse hinna muutmisega AS Keila Vesi palub kõigil teenuse tarbijatel teatada veenäidud seisuga 05.03.2023.a hiljemalt 10. märtsiks 2023. Pärast 10.03.2023.a esitatud tarbimise näidud arveldatakse uue tariifi alusel.
Kätte on jõudnud aeg, mil majapidamistes tuleb veesüsteemid üle vaadata ja seada valmis saabuvateks külmakraadideks!
Veesüsteemide kontrollimisel pea meeles, et torustik vajab soojutust kütmata keldris ning vundamendist läbiminekul. Ära unusta ka koridoris asuvate vee- ja kanalisatsioonitorude soojustamist.
Eesti Vee-ettevõtete Liit on koondanud soovitused, mida majapidamistes tuleks järgida, vältimaks veesüsteemide külmakahjustusi:
- Hoones, mida igapäevaselt ei köeta, tuleb vee liikumine hoonesse peatada (sulgeda maakraan või pump kaevus); tühjendada torustik, veeboiler, WC-poti loputuskast ja äravool, kraanikausi äravool ja muud veesõlmed.
- Kasutuses olevates hoonetes vaata üle kogu veevärk veendumaks, et liigne külm ei pääseks ligi. Soojusta torustik, mis võib enim olla mõjutatud välistemperatuurist.
- Selgita välja, milline on sobilik isolatsioonimaterjal. Vana kasukas ja kaltsud ei anna piisavat kaitset. Torude hea külmakindluse tagab õigesti valitud isolatsioon. Küsi nõu ehituskaupade kauplusest või santehnikult.
- Arvesta ka niiskuse ja tõmbetuulega. Niiskus vähendab soojapidavust ja tõmbetuul kiirendab külmumist. Seepärast vaata üle keldrite aknad ja uksed ning vajadusel tihenda soojakindlamaks.
- Veearvesti töökindluse tagamiseks kaitse seda külma eest. Veearvestit ümbritsev temperatuur ei tohi langeda alla kahe soojakraadi.
- Lühiajaliseks abinõuks, kui torustikus olev vesi hakkab külmuma, on veekraani nirisema jätmine. Vee liikumine torustikus takistab selle külmumist.
- Kui siiski juhtub, et veetorustik külmub ära, siis esmalt tee kindlaks koht, kust on külm torustikule ligi pääsenud. Kasuta üles sulatamiseks ohutuid vahendeid ja varu aega, sest soojendada tuleb aeglaselt, et vältida torustike kahjustusi (sobiv vahend on nt soojapuhur).
- Kui torustiku külmumine on ulatuslikum, siis pöördu abi saamiseks torutöid teostavate ettevõtete poole.
Teated
Keemilised näitajad
Elektrijuhtivus
524
piirnorm 2500 μS/cm
Hägusus
<1
NHÜ
pH
7,5
piirnorm 6.5-9.5 pH ühikut
Värvus
<2
mg/l Pt
Ammoonium
<0,05
piirnorm 0.5 mg/l
